Metallist räni klassifitseeritakse tavaliselt selle kolme peamise lisandi sisalduse järgi: raud, alumiinium ja kaltsium. Nende kolme elemendi sisalduse põhjal võib metallilise räni klassifitseerida erinevatesse klassidesse nagu 553, 441, 411, 421, 3303, 3305, 2202, 2502, 1501 ja 1101.
Tööstuslikult toodetakse metallist räni tavaliselt ränidioksiidi redutseerimisel süsinikuga elektriahjus. Keemilise reaktsiooni võrrand on järgmine: SiO2 + 2C → Si + 2CO. Sel viisil saadud räni puhtus on 97-98% ja seda nimetatakse metalliliseks räniks. Pärast sulamist ja ümberkristallimist eemaldatakse lisandid happega, et saada metallist räni puhtusega 99,7-99,8%.
Metalliline räni koosneb peamiselt ränist ja seetõttu on sellel ränil sarnased omadused. Räni esineb kahes allotroopis: amorfne räni ja kristalne räni. Amorfne räni on hallikas{2}}must pulber, mis on tegelikult teatud tüüpi mikrokristall. Kristallilisel ränil on teemandi kristallstruktuur ja pooljuhtomadused, sulamistemperatuur on 1410 kraadi, keemistemperatuur on 2355 kraadi, Mohsi kõvadus on 7 ja see on rabe. Amorfne räni on keemiliselt reaktiivne ja põleb hapnikus ägedalt. See reageerib kõrgel temperatuuril mittemetallidega, nagu halogeenid, lämmastik ja süsinik, ning ka metallidega, nagu magneesium, kaltsium ja raud, moodustades silitsiide. Amorfne räni on peaaegu lahustumatu kõigis anorgaanilistes ja orgaanilistes hapetes, sealhulgas vesinikfluoriidhappes, kuid see lahustub lämmastikhappe ja vesinikfluoriidhappe segus. Kontsentreeritud naatriumhüdroksiidi lahus võib lahustada amorfset räni, vabastades gaasilise vesiniku. Kristalliline räni on suhteliselt inertne; isegi kõrgetel temperatuuridel ei ühine see hapnikuga. Samuti ei lahustu see anorgaanilises või orgaanilises happes, kuid lahustub lämmastikhappe ja fluoriidhappe segus, samuti kontsentreeritud naatriumhüdroksiidi lahuses.
